krlahe-itspea

 Copyleft on meetod programmi tasuta tegemiseks ning tasuta muutmiseks. Samuti on nõue, et ka modifitseeritud versioonid oleksid tasuta. Paljud programmid töötavaadki vaid tänu sellele, et inimesed seda uuendavad ja jagavad edasi (näiteks GNU C++). Paljudel juhtudel tahavad firmaomanikud või ülikoolid oma töötaja/tudengi modifikatsiooni pealt tulu teenima hakata, kuid kui nad aru saavad, et see on keelatud, otsustavad nad üldjuhul uue versiooni tasuta allalaadimiseks üles laadida, mitte sseda ära visata. GNU avalikul litsentsil või GPL-il on olemas nelja alternatiivi, mis kõik on seotud copylefti autoriõiguste eemaldamisega. Esiteks on väga tugev copy left  (AGPL), mille suurim erinevus teistest on see, et ta ei luba teiste komponentide valmimist teiste litsentside all, kõik komponendid peavad olema sama litsentsiga. Näiteks Ampache veebi muusika ja videote striimimise platvorm. Teiseks on tugev copyleft (GNU GPL), mis sarnaneb oma olemuselt väga AGPL-iga, aga AGPL-il on lisa ...

Moral rights unchanged: Olen täiesti nõus lõiguga, mitte keegi ei tohiks crediteid saada selle eest, mida ta pole ise teinud. Free non-commercial sharing: Olen ja ei ole nõus. Olen nõus, sest kasutajana väga mugav. Oleks palju suuremad peer2peer veebilehed ning oleksid tõenäoliselt palju mugavamad lahendused. Ei ole nõus, sest siiski arvan, et muusikud ja kõik teised, kes elavad/töötavad samal ala tänuks, ei saaks oma raha. Usun siiski et kui sa kuulad mingit bändi, siis viisakas oleks selle eest neile ka natuke maksta, meelelahutamise eest. 20 years of commercial monopoly: Olen täiesti nõus et copyright antakse liiga pikaks ajaks. Vähem ahnust!! Registration after 5 years: Olen täiesti nõus lõiguga. Praegune süsteem teeb liiga entusiastidele, kes tahaksid väga asja arendada, aga copyrighti pärast on mingid jamad. Kui omanik teada on juba palju vähem muresid. Usun, et probleemiks võivad lahendusel saada copyrighti vargused ja suured skandaalid copyrgihti saamise üle. Free sampling: Hea...

     Mina valisin viienda käsu ehk näe võrgus hea välja. Hea näitena tahaksin tuua minu ja minu kaaslase tutvumise läbi tuntud platvormi Tinder: rakendus, kus hea välja nägemine mängib üliolulist rolli. Tinder on vallaliste portaal, kus kasutaja saab märkida, mis sugu teda huvitab ning laadida üles lühitutvustus ning paar pilti. Siis kasutajatele ilmuvad teiste kasutajate profiilid ning esimesed peavad otsustama, kas neile meeldib see inimene või mitte (hiljem teeb seda ka teine osapool). Kui mõlemad kasutajad märgivad üksteisele "meeldib", saavad nad privaatselt juttu hakata ajama.      Kuigi Tinderis on ka profiilipilt, on tutvumise põhiosa just kirjutamine, kui peab kuidagi massist eristuma. Tõsi, eristuda saab ka välimuse poolest, kuid n.ö parimat saaki saab ainult hea väljendusoskusega ning targa jutuga. Nii ka mina 2,5 aastat tagasi, kaitseväes olles, proovisin oma õnne. Sattusin kena neiu peale ning kirjutasime igal minu vabal hetkel. Tundsin kuidagi...

  Uurisin Eesti arengukava 2020 ning minujaoks on selle ajaga kõige enam realiseerunud eesti keel digitaalses maailmas. Minu arvates eesti keele levitamine digitaalruumis on viimasel aastakümnel väga edukas olnud. Alustades sotsiaalmeediatest kuni operatsioonisüsteemideni, praegusel hetkel saavad tarbijad kogu igapäevaelus vajaminevaid teenuseid eesti keeles kätte. Selle arengu tähtsaks osaks on minuarust Facebooki eesti keelse versiooni tegemine ning ka Androidi telefonide eesti keelne menüü. Usun et just nende tänuks jõudis Eesti digimaastik sinna kus ta täna on - see andis võimaluse inimestele, kes ei tunne inglise keelt hästi. Minu arvates on see väga oluline samm eesti keele säilitamise poole: keelt on tõlgitud meedias. Kuigi sellega on kaasnenud suur hulk uusi slängisõnu ning ka keelenormid on muutunud, saavad siiski tänu sellele paljud inimesed kasutada digiteenuseid vaatamata nende keelte oskustele. Eesti keelne Windows on tõuganud Eesti inimesi rohkem arvutitesse...

       Mina analüüsisin moobiilimängu "Clash of Clans". Firma nimega Supercell tõi 2012. aastal turule mängu, mis peagi muutis valdkonda. Mängus on igal mängijal oma küla, küla hooneid saab arendada kullaga ja sõdureid eliksiiriga. Mida rohkem on külas arendatud, seda parem on mängija. Mängu mõte on liituda mingi klanniga ja oslaeda sõdades teiste klannide vastu (saab ka mitte osaleda, kuid siis kaob mängul mõte). Rünnatakse vastas olevate kasutajate külasid ja vastupidi. Mäng sai kohe üli populaarseks ning praegu on sellel 100 miljonit igapäeva kasutajat. Mäng muutis maastiku oma lihtsuse, humoorikuse, headuse ning strateegiaga. "Clash of Clans"-i teeb sõltuvusttekitavaks just oma küla arendamise osa. Et areneda, peab olema väga järjekindel. Küla saab samuti korrigeerida just selliseks nagu kasutaja ise soovib. Kuna on piiratud arv ehitajaid külas, ei saa koguaeg oma ressursse kulutada (küla arendada), kuid samal ajal on kõige mõistlikum alati ehitajad töös hoida. ...

       Minu kaks näidet algab kirjade saatmise teenusega ehk postiga. Riilklikul tasemel hakati postiteenust kasutama juba pea 4 sajandit tagasi. Üldjuhul saadavad inimesed postiga kirju, pakke, ümbrikuid. Vamasti kasutati seda põhiliselt suhtlemisvahendina pikematel distantsidel. Oma ebamugavuste pärast (pikk punktist a punkti b jõudmise aeg, peab posti panema/ära võtma) on postiteenus varju jäänud nii e-postile, kui ka sotsiaalmeediale (Messenger, Twitter, Instagram jne). Kuigi postiga saadetakse igapäevaselt pakke ja dokumente (juhiluba, kommunaalarved) ja lõiplikult ei saa teenus kaduda, on tänu tehnoloogilistele uuendustele postiteenuse populaarsus väga palju vähenenud.     Minu teine näide on kirjutusmasin. Kirjutusmasinad olid kasutuses umbes 100 aastat ning seda kasutati tekstide kirjutamisel. Ühe esimestest headest kirjutusmasinatest andis välja Remington arms, sest neil oli tolle aja kõige parem metallitöötlemistehnika. Kirjutusmasin väljastab kir...

 Minu õpetlikud näited algavad Yahhoo-ga. Kuigi ei saa otseselt öelda et nad on läbi kukkunud, julgen väite et neil läks halvemini, kui oleks võinud minna. Yahoo oli  väga suur platform just 2000. aastate alguses, kuid firma juhid otsustasid keskenduda rohkem meediale, kui otsingumootorisse. Sellega nad vähendasid kasutaja n.ö elamust ja trende. Kuigi kasutajate arv tõusis korralikult, jäi vajalik kasum saamata. Neil oli võimalus ka ära osta nii Google, kui ka Facebook, kuid mõlemal juhul ei jõudnud osapooled kokkuleppele. Minu arvates oli Yahoo juhtide veaks just see, et nad ei võtnud õigel ajal põhjendatud riske, see tähendab, kui nad oleksid näiteks Google ära ostnud, oleksid nad praegu võibolla monopol ja inimesed kasutaksid väljendi "guugeldamine" asemel "yahootamine". Samuti on minuarust väga hea näide Nokia. Olles esimene firma, mis tõi kasutusele andmeside üle maailma, oli Nokia 1990-ndatel ja 2000-ndatel aastatel mobiiltelefonide ülemaailmne turuliider. Mei...