krlahe-itspea

     Positiivseks näiteks tooksin portaali Reddit. Minu arvates on arendajad teinud Redditist väga meeldiva ja kasutajasõbraliku platvormi. Portaal täidab minu meelest kõik viis Jakob Nielseni kasutatavuse komponenti. Reddit on kergesti õpitav: seal on põhimõtteliselt lõpmatu uudistevoog ning ainuke mida kasutaja peab tegema on leidma endale huvitavad/sobilikud niinimetatud subredditid(teemad, mille kohta teised kasutajad postitavad üldjuhul mõistlikku ja huvitavat informatsiooni) ja pealehel hakkavadki uudistevoos ainult need teemad liikuma. Reddit on tõhus, selle all mõtlen seda, et ei ole niipalju clickbaiti ja kasutajale mõttetut informatsiooni kui seda on tavalistes uudisteportaalides. Samuti ei hirmutata ega n.ö ei pesta kasutajate päid. Portaali kerge õpitavuse ja käsitlevuse tõttu on see ka meeldejääv: väga kerge on meeldetuletada, kuidas portaal töötab. Reddit on tehtud põhimõtteliselt veakindlaks. Enamus alamkommuunides on moderaatorid ning adminnid, kes jälgivad, et ei posti

 Mina analüüsisin kosemudelit ehk "waterfalli" ning tegin seda Toyota näitel. Kuigi Toyota tänapäeval ei kasuta enam seda mudelit, tegi ta seda vanasti. Lugesin läbi artikli, kus küsitleti Satoshi Ishiit, kes on Toyota tarkvaraarenduse juht. Artiklis Ishii kirjeldab, kui halb ja mittesobilik on kosemudel tarkvaraarenduse jaoks. Ta ütleb, et suurimad miinused on see, et koodi ei saa selle mudeli põhjal testida enne kui arenduse etapp on tehtud ning see toob kaasa väga palju riske ja läbikukkumisi. Samuti mainib ta, et mudel loodi siis, kui tarkvara osa firmast oli väike ning autodel ei olnud palju elektroonikat. Ehk mida lihtsam oli tollel ajal mudelist aru saada, seda kergem ülesandeid jagada jne, millega antud mudel saab väga hästi hakkama ning see on selle mudeli üks suuremaid plusse, et kõik on ühisel arusaamal: mida peab tegema ja kuhu firma tahab jõuda. Ishii mainib, et neil on vaja väga palju muudatusi teha, et nende projektide kood oleks normaalne ja n.ö lean, sest mid

     Lugesin "Kuidas saada häkkeriks" eesti keelset versiooni ja tuleb mainida, et kohe algusest hakkas mulle väga kirjutaja stiil meeldima. Ei räägita üldse ümmargust juttu, sisukord on väga hästi sorteeritud (meeldis väga, et ei räägitud lühenditega ning iga asi mida arvutikauge inimene võib mitte teada, seletati hästi läbi). Meeldis väga, et autor alustab kirjeldusega, kes või mis on häkker, kus ta toob kohe selged piirid häkkimise ja kräkkimise vahele ning teeb kräkkimist maha. On näha, et autor on ise ka häkker. Nagu ta mainib, siis häkkerite seas tehakse kräkkereid maha ning tänapäeval tähendab paljude jaoks häkkimine varastamist ja/või kuritegevust  just tänu nendele kräkkeritele. Natuke kritiseeriksin "häkkerlik suhtumine" paragrahvi, kuna see tundus minu jaoks mõneti natuke liiga üldine ning näiteks punkt 3. et häkkeril ei tohiks kunagi igav hakata, ma vaidleksin vastu. Tuleb ikka ette igavaid olukordi ja koodi/teemat, mis võibolla ei paku nii palju huvi, k

     Esimesena kirjeldan üht mentorit - Suurbritannias sündinud USA majandusteadlast Benjamin Grahamit. Ta oli oli mentoriks, heaks sõbraks ja ülemuseks Warren Buffetile (investeerija, praegusel hetkel 7. kõige rikkam inimene vaatamata sellele, et on annetanud 99% oma varast; ning oli omakorda mentoriks Bill Gatesile). Buffet kirjeldab Grahamit kui väga avatud, lahket ja julgustavat juhti. Peale Grahami surma The Financial Journalis avaldatud mälestuses rõhutas Buffet kolme asja, mida ta praktiseeris igapäevaselt ja mis tegid temast ühe rikkaima inimeste maailmas. Nendeks oli - esiteks, teha midagi rumalat: Buffet kirjeldab, et  investorid leiaksid uusi võimalusi, peab vahepeal eirama oma hirme ning on oluline valmisolek välja näha ilma kujutlusvõimeta või mõnes olukorras isegi rumal. Teiseks, olla loominguline: Buffet toob välja, et edukaks saada, on oluline igapäevaselt kastist välja mõelda, sest Graham saigi edukaks tänu sellele, et ta ei pannud kogu oma pingutust ühele eesmärgile,

Minu arvates on tänase seisuga väga raske saada laia valdkonna profiks, selleks peab kindlast kas annet olema või väga-väga suur motivatsioon asjas parim olla, kuid tavainimesene saab olla prof kitsamates valdkondades (näiteks progeja on 10 aastat kirjutanud pythonit ning see teeb ta pythoni profiks, kuid ei tee seda inimest IT profiks). Usun, et tänapäeval on profiks saamiseks vaja väga palju eeldusi ning nendest kõige tähtsamad oleksid vast kogemus, haridus ja motivatsioon. Haridus on suureks eelduseks leidmaks endale head töökohta ning haritud inimestel on sageli paremad suhted oma ülemustega ja rohkem baasteadmisi. Ning haridust on samuti eelduseks saamaks kogemusi erinevates valdkondades (näiteks erinevates sektorites: riigi-, erasektoris) ning juba see eeldab vähemalt 3 aastat ülikoolis ning sellele lisaks ka tavajuhtudel (keskmine inimene) ning tõenäoliselt freelancimist ja palju higi. Kõige tähtsamaks eelduseks on minu arvates motivatsioon. Kui on motivatsiooni iga päev midagi