Minu arvates on tänase seisuga väga raske saada laia valdkonna profiks, selleks peab kindlast kas annet olema või väga-väga suur motivatsioon asjas parim olla, kuid tavainimesene saab olla prof kitsamates valdkondades (näiteks progeja on 10 aastat kirjutanud pythonit ning see teeb ta pythoni profiks, kuid ei tee seda inimest IT profiks). Usun, et tänapäeval on profiks saamiseks vaja väga palju eeldusi ning nendest kõige tähtsamad oleksid vast kogemus, haridus ja motivatsioon. Haridus on suureks eelduseks leidmaks endale head töökohta ning haritud inimestel on sageli paremad suhted oma ülemustega ja rohkem baasteadmisi. Ning haridust on samuti eelduseks saamaks kogemusi erinevates valdkondades (näiteks erinevates sektorites: riigi-, erasektoris) ning juba see eeldab vähemalt 3 aastat ülikoolis ning sellele lisaks ka tavajuhtudel (keskmine inimene) ning tõenäoliselt freelancimist ja palju higi. Kõige tähtsamaks eelduseks on minu arvates motivatsioon. Kui on motivatsiooni iga päev midagi uut vaadata ja teada saada, siis lõpuks tuleb kindlasti ka tulemus, isegi kui tegemist pole kõige teravama pliiatsi tüüpi inimesega. Otsustuskindlus ja raske töö tulemusena usun, et inimesed võivad saavutada oma unistused. Mis aga omadustesse puutub, siis juba eelnevalt sai välja toodud, et prof võiks olla motiveeritud ja otsusekindel, lisaks peaks IT prof oskama n.ö kastist välja mõelda ning nutikus ja tahe probleemile lahendus leida oleksid ka väga kasuks. Ning vajalikest oskustest saaks välja tuua mõne proge keele oskus (hea, kui on ettekujutus, kuidas arvuti töötab), oskus materjali läbi töötada ja aru saada. Enamasti aga oskus oleneb sellest, mis valdkonna peale prof spetsialiseerub.
Copyleft on meetod programmi tasuta tegemiseks ning tasuta muutmiseks. Samuti on nõue, et ka modifitseeritud versioonid oleksid tasuta. Paljud programmid töötavaadki vaid tänu sellele, et inimesed seda uuendavad ja jagavad edasi (näiteks GNU C++). Paljudel juhtudel tahavad firmaomanikud või ülikoolid oma töötaja/tudengi modifikatsiooni pealt tulu teenima hakata, kuid kui nad aru saavad, et see on keelatud, otsustavad nad üldjuhul uue versiooni tasuta allalaadimiseks üles laadida, mitte sseda ära visata. GNU avalikul litsentsil või GPL-il on olemas nelja alternatiivi, mis kõik on seotud copylefti autoriõiguste eemaldamisega. Esiteks on väga tugev copy left (AGPL), mille suurim erinevus teistest on see, et ta ei luba teiste komponentide valmimist teiste litsentside all, kõik komponendid peavad olema sama litsentsiga. Näiteks Ampache veebi muusika ja videote striimimise platvorm. Teiseks on tugev copyleft (GNU GPL), mis sarnaneb oma olemuselt väga AGPL-iga, aga AGPL-il on lisa omadus lu
Comments
Post a Comment