Posts

 RÜHMATÖÖ ARVUSTUS Ma lugesin ning kommenteerin Rasmus Vahelaane, Karl Markus Kõivastiku, Joonas Kaalu ning Magnar Markvarti kirjutatud rühmatööd "E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated". Eelkõige otsustasin nende tööd arvustada, sest olen isegi videomänge harrastanud ning mulle tundus nende teemavalik huvitav. Nad käsitlevad e-spordi olemust spordina ning mulle meeldis nende arutelu sellel teemal. Nad on leidnud ning põhjendanud mõlemat seisukohta, miks e-sporti võib spordiks nimetada ja miks mitte, see loob neutraalse mulje lugejale, kes ei ole antud teemaga päris sina peal. Nende arutelu sisaldab videomängude huvitavat ajalugu, meediakajastust ning ka mängude populaarsust, mis kõik annavad hea ning huvitava ülevaate sellest, kuidas e-sport nii suureks valdkonnaks on saanud. Nad suudavad tekitada artiklis sellise meeleolu, mis kutsub videomänge proovima ning tekitab tahtmise valdkonna kohta veel lisa juurde uurida, seega minu arvates läheb nende teemavalik väga hä
 Lugesin läbi Apple´i eetikakoodeksi edasimüüjatele ning töötajatele (esimene link viidetes). Valisin selle, sest tahtsin teada, mis eeskirjad on suurfirmadel ning kuidas seal töötajaid ning edasimüüjaid koheldakse. Kuna ise olen töötand asutustes, kus töötajaid koheldakse kui lolle, kes teevad ülemuste jaoks raha, siis tahtsin lugeda n.ö õiglasemaid tingimusi töötajatele ning kui aus olla, olin päris üllatunud kuna antud eeskiri oli väga põhjalikult ning mõistlikult lahendatud. Kõige rohkem jäid silma kohustused, mida mitte täites Apple lõpetab edasimüüja lepingu ära. Esiteks on täielikult keelatud diskrimineerimine, kui see ei ohusta antud firmat ehk Apple on võrdõiguslikkuse poolt ning teed kõik omalt poolt, et töötajad ja ülemused saaksid hästi läbi olenemata nende rassist, nahavärvist jms, selle alla käivad ka teiste mõjutamine (näiteks, kuskile gruppi kutsumine, millega see isik ei taha liituda), samal positsioonil saavad töötajad sama palka, igasugused kiitused. Samuti ületunnid
 Analüüsin arvuti usse. Ussid on ohtlikud pahavarad, mis saavad arvutites levida ka ilma kasutajate abita, see tähendab iseseisvalt. Ussid levivad põhiliselt Windows-platvormil, kuid neid võib kohata ka näiteks Linuxil. Pahavara levib läbi turvaaukude, näiteks kui kasutaja pole ammu uuendanud oma viirusetõrjet, siis on väga kerge leida eelmiste versioonide auke (kontrollides, mida uuendati) ning läbi selle on ka pahavara kergem levitada. Üldjuhul kasutavad ussid peremees-arvutit teiste masinate skaneerimiseks ja nakatavad rekursiivselt paljunedes üha uusi arvuteid. Mõned ussid võivad teostada sellist protsessi, kus nad juhivad teisi masinaid kui zombiesi (nimetatakse robotvõrkudeks) ning läbi selle saavad nad saata laiali suurtes kogustes rämpsposti või rünnata DoS-i. Näiteks levis aastal 2000 arvutiuss nimega ILOVEYOU, mis põhimõtteliselt saatis kasutajale kirja, kus oli manus nimega LOVE-LETTER-FOR-YOU.txt.vbs ning seda manust avades, hakkas uss arvutis levima ning ka saatis samasugu
 Minujaoks üks uudsemaid tugilahendusi on Gboard ehk Google Keyboard. Tegemist on virtuaalse klaviatuuriga, mida on väga palju arendatud. Kuigi see tuli välja juba 2016.aastal, on seda pidevalt uuendatud. Minu arvates on see uudseim tugilahendus just tänu sellele, et klaviatuuri on installitud Google Translate ning see toetab üle 100 keele. Sellel on Google Play Storeis rohkem kui 1 miljard allalaadimist, mis teeb sellest ühe populaarseima Androidi rakenduse. Mulle isiklikult väga meeldib, et sellega saab kirjutada rääkides. Et seda teha tuleb vajutada "voice input" nuppu ning siis öelda kas tähehaaval või sõnahaaval märke ning kui tahetakse sõnade vahele tühikud või punkte lisada, siis need peabki niimoodi välja ütlema, mis teeb sellest ideaalse liidese, kui käed on hõivatud, sest seda on väga kerge installida ning ka kasutama õppida. See klaviatuur toetab ka ühe käe režiimi, juhul kui kasutajal on mingi invaliidsus või näiteks käsi katki. Samuti on minu arvates tegu väga he
     Positiivseks näiteks tooksin portaali Reddit. Minu arvates on arendajad teinud Redditist väga meeldiva ja kasutajasõbraliku platvormi. Portaal täidab minu meelest kõik viis Jakob Nielseni kasutatavuse komponenti. Reddit on kergesti õpitav: seal on põhimõtteliselt lõpmatu uudistevoog ning ainuke mida kasutaja peab tegema on leidma endale huvitavad/sobilikud niinimetatud subredditid(teemad, mille kohta teised kasutajad postitavad üldjuhul mõistlikku ja huvitavat informatsiooni) ja pealehel hakkavadki uudistevoos ainult need teemad liikuma. Reddit on tõhus, selle all mõtlen seda, et ei ole niipalju clickbaiti ja kasutajale mõttetut informatsiooni kui seda on tavalistes uudisteportaalides. Samuti ei hirmutata ega n.ö ei pesta kasutajate päid. Portaali kerge õpitavuse ja käsitlevuse tõttu on see ka meeldejääv: väga kerge on meeldetuletada, kuidas portaal töötab. Reddit on tehtud põhimõtteliselt veakindlaks. Enamus alamkommuunides on moderaatorid ning adminnid, kes jälgivad, et ei posti
 Mina analüüsisin kosemudelit ehk "waterfalli" ning tegin seda Toyota näitel. Kuigi Toyota tänapäeval ei kasuta enam seda mudelit, tegi ta seda vanasti. Lugesin läbi artikli, kus küsitleti Satoshi Ishiit, kes on Toyota tarkvaraarenduse juht. Artiklis Ishii kirjeldab, kui halb ja mittesobilik on kosemudel tarkvaraarenduse jaoks. Ta ütleb, et suurimad miinused on see, et koodi ei saa selle mudeli põhjal testida enne kui arenduse etapp on tehtud ning see toob kaasa väga palju riske ja läbikukkumisi. Samuti mainib ta, et mudel loodi siis, kui tarkvara osa firmast oli väike ning autodel ei olnud palju elektroonikat. Ehk mida lihtsam oli tollel ajal mudelist aru saada, seda kergem ülesandeid jagada jne, millega antud mudel saab väga hästi hakkama ning see on selle mudeli üks suuremaid plusse, et kõik on ühisel arusaamal: mida peab tegema ja kuhu firma tahab jõuda. Ishii mainib, et neil on vaja väga palju muudatusi teha, et nende projektide kood oleks normaalne ja n.ö lean, sest mid
     Lugesin "Kuidas saada häkkeriks" eesti keelset versiooni ja tuleb mainida, et kohe algusest hakkas mulle väga kirjutaja stiil meeldima. Ei räägita üldse ümmargust juttu, sisukord on väga hästi sorteeritud (meeldis väga, et ei räägitud lühenditega ning iga asi mida arvutikauge inimene võib mitte teada, seletati hästi läbi). Meeldis väga, et autor alustab kirjeldusega, kes või mis on häkker, kus ta toob kohe selged piirid häkkimise ja kräkkimise vahele ning teeb kräkkimist maha. On näha, et autor on ise ka häkker. Nagu ta mainib, siis häkkerite seas tehakse kräkkereid maha ning tänapäeval tähendab paljude jaoks häkkimine varastamist ja/või kuritegevust  just tänu nendele kräkkeritele. Natuke kritiseeriksin "häkkerlik suhtumine" paragrahvi, kuna see tundus minu jaoks mõneti natuke liiga üldine ning näiteks punkt 3. et häkkeril ei tohiks kunagi igav hakata, ma vaidleksin vastu. Tuleb ikka ette igavaid olukordi ja koodi/teemat, mis võibolla ei paku nii palju huvi, k