Analüüsin arvuti usse. Ussid on ohtlikud pahavarad, mis saavad arvutites levida ka ilma kasutajate abita, see tähendab iseseisvalt. Ussid levivad põhiliselt Windows-platvormil, kuid neid võib kohata ka näiteks Linuxil. Pahavara levib läbi turvaaukude, näiteks kui kasutaja pole ammu uuendanud oma viirusetõrjet, siis on väga kerge leida eelmiste versioonide auke (kontrollides, mida uuendati) ning läbi selle on ka pahavara kergem levitada. Üldjuhul kasutavad ussid peremees-arvutit teiste masinate skaneerimiseks ja nakatavad rekursiivselt paljunedes üha uusi arvuteid. Mõned ussid võivad teostada sellist protsessi, kus nad juhivad teisi masinaid kui zombiesi (nimetatakse robotvõrkudeks) ning läbi selle saavad nad saata laiali suurtes kogustes rämpsposti või rünnata DoS-i. Näiteks levis aastal 2000 arvutiuss nimega ILOVEYOU, mis põhimõtteliselt saatis kasutajale kirja, kus oli manus nimega LOVE-LETTER-FOR-YOU.txt.vbs ning seda manust avades, hakkas uss arvutis levima ning ka saatis samasuguse kirja edasi lähikontaktidele. Viirsue loojaks oli 24 aastane üliõpilane ning öeldakse et tegu on väga halvasti programeeritud ussiga, kuid kuna see pani inimesi uskuma, et neile tõesti saadeti armastuskiri, siis lõppkokkuvõttes tekitas see umbes 5,5-8,7 miljardit dollarit kahju üle maailma. Et pahavara levikut tõkestada ja arvutiussidest lahti saada, peaks iga kasutaja tutvuma Mitnicki seadustega. Mitnicki seadused koosnevad kolmest komponendist: tehnoloogia, koolitused ja reeglid. Tehnoloogia poolest peaks usside tõkestamiseks kasutama pahavaratõrjet (seda peaks ka regulaarselt uuendama), kasuks tuleks ka tulemüüride ja nõrkuste avastajate regulaarne kasutamine, et võimalik pahavara võimalikult vara avastada. Samuti peaksid kasutajad end koolitama ehk tuleks teadma õppida, mis on üldlevinud pettused ning mis kirju mitte avada, tuleks kasuks ka enda informatsiooni mitte jagada ning ka võimalusel pettuste vähendamiseks mitte kasutama ostmisel krüptoraha ja ka näiteks ebausaldusväärseid lehekülgi (näiteks kui on vähe tagasisidet lehe kohta, või on paar tagasisidet, aga need on ainult positiivsed ja imelikult kirjutatud). Mina kasutan intuitsiooni selles osas ehk vaatan kõike pilguga nagu iga leht tahaks mind petta ja lasen neil vastupidist mulle tõestada. Reeglite osas peaks isikliku informatsiooniga seadmetele mitte võõraid ligi laskma ning võimalusel kasutada paroole ja topelt autentimist. Kui aga kasutatakse üldkasutatavaid arvuteid (näiteks töö- või raamatukoguarvutid), siis peaks jälgima, et alati logid välja peale kasutamist ning ei jäta mingit tähtsat informatsiooni arvutisse.
Minujaoks üks uudsemaid tugilahendusi on Gboard ehk Google Keyboard. Tegemist on virtuaalse klaviatuuriga, mida on väga palju arendatud. Kuigi see tuli välja juba 2016.aastal, on seda pidevalt uuendatud. Minu arvates on see uudseim tugilahendus just tänu sellele, et klaviatuuri on installitud Google Translate ning see toetab üle 100 keele. Sellel on Google Play Storeis rohkem kui 1 miljard allalaadimist, mis teeb sellest ühe populaarseima Androidi rakenduse. Mulle isiklikult väga meeldib, et sellega saab kirjutada rääkides. Et seda teha tuleb vajutada "voice input" nuppu ning siis öelda kas tähehaaval või sõnahaaval märke ning kui tahetakse sõnade vahele tühikud või punkte lisada, siis need peabki niimoodi välja ütlema, mis teeb sellest ideaalse liidese, kui käed on hõivatud, sest seda on väga kerge installida ning ka kasutama õppida. See klaviatuur toetab ka ühe käe režiimi, juhul kui kasutajal on mingi invaliidsus või näiteks käsi katki. Samuti on minu arvates tegu väga he...
Comments
Post a Comment