Mina analüüsisin kosemudelit ehk "waterfalli" ning tegin seda Toyota näitel. Kuigi Toyota tänapäeval ei kasuta enam seda mudelit, tegi ta seda vanasti. Lugesin läbi artikli, kus küsitleti Satoshi Ishiit, kes on Toyota tarkvaraarenduse juht. Artiklis Ishii kirjeldab, kui halb ja mittesobilik on kosemudel tarkvaraarenduse jaoks. Ta ütleb, et suurimad miinused on see, et koodi ei saa selle mudeli põhjal testida enne kui arenduse etapp on tehtud ning see toob kaasa väga palju riske ja läbikukkumisi. Samuti mainib ta, et mudel loodi siis, kui tarkvara osa firmast oli väike ning autodel ei olnud palju elektroonikat. Ehk mida lihtsam oli tollel ajal mudelist aru saada, seda kergem ülesandeid jagada jne, millega antud mudel saab väga hästi hakkama ning see on selle mudeli üks suuremaid plusse, et kõik on ühisel arusaamal: mida peab tegema ja kuhu firma tahab jõuda. Ishii mainib, et neil on vaja väga palju muudatusi teha, et nende projektide kood oleks normaalne ja n.ö lean, sest mida aeg edasi, seda rohkem muutuvad autod arvutiteks rataste peal. 

Artiklis tuuakse näide, et hübriid autodes läheb pool auto arenduse rahast tarkvaraarendandamisesse ning et näiteks Lexuse autod kasutavad 14 miljonit koodirida, mis on samas kategoorias pankades ja lennukites kirjutatavaga. Samuti mainib tarkvaraarenduse juht, et talle meeldib väga vilgas tarkvaraarerndus ning vaikselt nad liiguvad agiilsete mudelite peale üle. Ta rõhutab testimise ja koodi parandamise tähtsust ning mainib, et kosemudel toob firmale väga palju kahjumit. Nimelt kui projekt on tootmise faasis, siis viga parandamine maksab firmale 50 korda rohkem, kui seda prototüübi valmimisel, kuid kui tootmise faas on lõppenud, siis vea parandus maksab neile 1000-10000 korda rohkem. Näiteks toodi välja Toyota Priuse vea pidurdussüsteemis ning see läks Toyotale maksma üle 2 miljardi dollari. Lõpetuseks võin öelda, et sain hea ettekujutuse kosemudelist ning sain aru, et seda ei ole mõtet programmeerimis projektides kasutada, tema vea tuvastus võimetuse tõttu.




Viited: https://bit.ly/2UQjb25

https://bit.ly/2Hu5frE

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

 Copyleft on meetod programmi tasuta tegemiseks ning tasuta muutmiseks. Samuti on nõue, et ka modifitseeritud versioonid oleksid tasuta. Paljud programmid töötavaadki vaid tänu sellele, et inimesed seda uuendavad ja jagavad edasi (näiteks GNU C++). Paljudel juhtudel tahavad firmaomanikud või ülikoolid oma töötaja/tudengi modifikatsiooni pealt tulu teenima hakata, kuid kui nad aru saavad, et see on keelatud, otsustavad nad üldjuhul uue versiooni tasuta allalaadimiseks üles laadida, mitte sseda ära visata. GNU avalikul litsentsil või GPL-il on olemas nelja alternatiivi, mis kõik on seotud copylefti autoriõiguste eemaldamisega. Esiteks on väga tugev copy left  (AGPL), mille suurim erinevus teistest on see, et ta ei luba teiste komponentide valmimist teiste litsentside all, kõik komponendid peavad olema sama litsentsiga. Näiteks Ampache veebi muusika ja videote striimimise platvorm. Teiseks on tugev copyleft (GNU GPL), mis sarnaneb oma olemuselt väga AGPL-iga, aga AGPL-il on lisa omadus lu
Read more
       Mina analüüsisin moobiilimängu "Clash of Clans". Firma nimega Supercell tõi 2012. aastal turule mängu, mis peagi muutis valdkonda. Mängus on igal mängijal oma küla, küla hooneid saab arendada kullaga ja sõdureid eliksiiriga. Mida rohkem on külas arendatud, seda parem on mängija. Mängu mõte on liituda mingi klanniga ja oslaeda sõdades teiste klannide vastu (saab ka mitte osaleda, kuid siis kaob mängul mõte). Rünnatakse vastas olevate kasutajate külasid ja vastupidi. Mäng sai kohe üli populaarseks ning praegu on sellel 100 miljonit igapäeva kasutajat. Mäng muutis maastiku oma lihtsuse, humoorikuse, headuse ning strateegiaga. "Clash of Clans"-i teeb sõltuvusttekitavaks just oma küla arendamise osa. Et areneda, peab olema väga järjekindel. Küla saab samuti korrigeerida just selliseks nagu kasutaja ise soovib. Kuna on piiratud arv ehitajaid külas, ei saa koguaeg oma ressursse kulutada (küla arendada), kuid samal ajal on kõige mõistlikum alati ehitajad töös hoida.
Read more
 Analüüsin arvuti usse. Ussid on ohtlikud pahavarad, mis saavad arvutites levida ka ilma kasutajate abita, see tähendab iseseisvalt. Ussid levivad põhiliselt Windows-platvormil, kuid neid võib kohata ka näiteks Linuxil. Pahavara levib läbi turvaaukude, näiteks kui kasutaja pole ammu uuendanud oma viirusetõrjet, siis on väga kerge leida eelmiste versioonide auke (kontrollides, mida uuendati) ning läbi selle on ka pahavara kergem levitada. Üldjuhul kasutavad ussid peremees-arvutit teiste masinate skaneerimiseks ja nakatavad rekursiivselt paljunedes üha uusi arvuteid. Mõned ussid võivad teostada sellist protsessi, kus nad juhivad teisi masinaid kui zombiesi (nimetatakse robotvõrkudeks) ning läbi selle saavad nad saata laiali suurtes kogustes rämpsposti või rünnata DoS-i. Näiteks levis aastal 2000 arvutiuss nimega ILOVEYOU, mis põhimõtteliselt saatis kasutajale kirja, kus oli manus nimega LOVE-LETTER-FOR-YOU.txt.vbs ning seda manust avades, hakkas uss arvutis levima ning ka saatis samasugu
Read more