Uurisin Eesti arengukava 2020 ning minujaoks on selle ajaga kõige enam realiseerunud eesti keel digitaalses maailmas. Minu arvates eesti keele levitamine digitaalruumis on viimasel aastakümnel väga edukas olnud. Alustades sotsiaalmeediatest kuni operatsioonisüsteemideni, praegusel hetkel saavad tarbijad kogu igapäevaelus vajaminevaid teenuseid eesti keeles kätte. Selle arengu tähtsaks osaks on minuarust Facebooki eesti keelse versiooni tegemine ning ka Androidi telefonide eesti keelne menüü. Usun et just nende tänuks jõudis Eesti digimaastik sinna kus ta täna on - see andis võimaluse inimestele, kes ei tunne inglise keelt hästi. Minu arvates on see väga oluline samm eesti keele säilitamise poole: keelt on tõlgitud meedias. Kuigi sellega on kaasnenud suur hulk uusi slängisõnu ning ka keelenormid on muutunud, saavad siiski tänu sellele paljud inimesed kasutada digiteenuseid vaatamata nende keelte oskustele. Eesti keelne Windows on tõuganud Eesti inimesi rohkem arvutitesse ja tänu sellele e-teenused meie riigis väga arenenud: e-valimised, e-residentsus, õis, e-õpe jne. 
Minu arvates on eesti keel digitaalses maailmas vägagi elus ja areneb väga kiiresti edasi.

    Kõige vähem realiseerunud visioonipunkt on minu arust väide, et inimestest on saavad targad tarbijad. Usun et selle punkti originaalmõte oli teha olemasolevatest poodidest e-poed, et inimesed saaksid võrrelda kaupu ning teha mõistlike majanduslike otsuseid. See on aga viinud selleni et tarbijad ostavad sageli kokku asju, mida neil ei ole vaja. Tehakse nii emotsioonioste kui ka n.ö "Ma tahan seda, mul on seda vaja" oste. Usun et vähesed saavad öelda et pole kordagi näiteks Aliexpressist midagi mõttetut ostnud.
Samuti arvan et see punkt ei ole täide viidud vanema generatsiooniga. Vanad inimesed pole sageli digilahendusi omaks võtnud keerukuse ning arusaamatuse pärast (arvan et need kes on, on seda teinud just tänu eesti keelsetele digisüsteemidele). Eakatel on sageli raske millegi uuega harjuda ning minu arvates on vähe panustatud nende inimeste koolitamisesse ning ka selgitamisesse, et asi ei ole tegelikult nii keeruline nagu ta tundub. Arvan et kui arengukava oleks aastaks 2030, oleks viimane punkt täidetud, sest üha rohkem tekib nutiseadmeid, mis lihtustavad inimeste igapäevaelu ning on ka väga kergesti arusaadavad.