Minu kaks näidet algab kirjade saatmise teenusega ehk postiga. Riilklikul tasemel hakati postiteenust kasutama juba pea 4 sajandit tagasi. Üldjuhul saadavad inimesed postiga kirju, pakke, ümbrikuid. Vamasti kasutati seda põhiliselt suhtlemisvahendina pikematel distantsidel. Oma ebamugavuste pärast (pikk punktist a punkti b jõudmise aeg, peab posti panema/ära võtma) on postiteenus varju jäänud nii e-postile, kui ka sotsiaalmeediale (Messenger, Twitter, Instagram jne). Kuigi postiga saadetakse igapäevaselt pakke ja dokumente (juhiluba, kommunaalarved) ja lõiplikult ei saa teenus kaduda, on tänu tehnoloogilistele uuendustele postiteenuse populaarsus väga palju vähenenud.

    Minu teine näide on kirjutusmasin. Kirjutusmasinad olid kasutuses umbes 100 aastat ning seda kasutati tekstide kirjutamisel. Ühe esimestest headest kirjutusmasinatest andis välja Remington arms, sest neil oli tolle aja kõige parem metallitöötlemistehnika. Kirjutusmasin väljastab kirjutatu paberi peale ning vanasti kutsuti kutselist kirjutusmasinal kirjutajat masinakirjutajaks ning tulemust masinakirjaks. Kirjutusmasinatel kirjutati ka näiteks vene ajal raamatuid (n.ö) sõltumatut kirjandust, mis ainult käsitsi paljundatuna said levida.  Kirjutusmasinatel mõeldi välja tänapäeval klaviatuurides kasutatud konfiguratsiooni: "QWERTY" ning nad andsid ka suure panuse klaviatuuri arengusse. Kirjutusmasin kadus personaalarvutite varju tõttu ning väga suuresti ka Microsoft wordi ja teiste kirjutamisprogrammide tuleku tõttu. 2011 suleti viimane kirjutusmasinate tehas.






Viited: https://bit.ly/3mDiFB8

https://bit.ly/32L3lKV

https://bit.ly/2ZUGaMC

https://bit.ly/2FXBSfX

Comments

Popular posts from this blog