Mina valisin viienda käsu ehk näe võrgus hea välja. Hea näitena tahaksin tuua minu ja minu kaaslase tutvumise läbi tuntud platvormi Tinder: rakendus, kus hea välja nägemine mängib üliolulist rolli. Tinder on vallaliste portaal, kus kasutaja saab märkida, mis sugu teda huvitab ning laadida üles lühitutvustus ning paar pilti. Siis kasutajatele ilmuvad teiste kasutajate profiilid ning esimesed peavad otsustama, kas neile meeldib see inimene või mitte (hiljem teeb seda ka teine osapool). Kui mõlemad kasutajad märgivad üksteisele "meeldib", saavad nad privaatselt juttu hakata ajama.
Kuigi Tinderis on ka profiilipilt, on tutvumise põhiosa just kirjutamine, kui peab kuidagi massist eristuma. Tõsi, eristuda saab ka välimuse poolest, kuid n.ö parimat saaki saab ainult hea väljendusoskusega ning targa jutuga. Nii ka mina 2,5 aastat tagasi, kaitseväes olles, proovisin oma õnne. Sattusin kena neiu peale ning kirjutasime igal minu vabal hetkel. Tundsin kuidagi, et kõik läheb sujuvalt ja hästi. Proovisin olla nii "ilus" kui saab ning ka tema proovis mulle silma jääda.
Saime esimest korda kokku peale 3me nädalat ning siiani olen veendunud, et see on armastus esimesest silmapilgust või antud juhul esimesest kirjutisest. Peale kokku saamist, saime veel pikalt üksteise kirjutisi nautida, sest ajateenistuse lõpuni oli mul veel 8 kuud ning nägime me üksteist iga kahe nädala tagant. Niimoodi suheldes on minu arvates ülioluline ennast hästi väljendada ning usun, et mul tuli see hästi välja. Järgi mõeldes on ta mulle mitu korda öelnud, et võlusin ta ära just hea kirjastiili ja väljendusega. Olen siiani uhke selle üle, sellepärast et kaaslasele n.ö tugev külg on just eesti keel ja üleüldse kirjutamine. See ongi mu parim näide võrgus hea väljanägemise kohta.
Mina analüüsisin kosemudelit ehk "waterfalli" ning tegin seda Toyota näitel. Kuigi Toyota tänapäeval ei kasuta enam seda mudelit, tegi ta seda vanasti. Lugesin läbi artikli, kus küsitleti Satoshi Ishiit, kes on Toyota tarkvaraarenduse juht. Artiklis Ishii kirjeldab, kui halb ja mittesobilik on kosemudel tarkvaraarenduse jaoks. Ta ütleb, et suurimad miinused on see, et koodi ei saa selle mudeli põhjal testida enne kui arenduse etapp on tehtud ning see toob kaasa väga palju riske ja läbikukkumisi. Samuti mainib ta, et mudel loodi siis, kui tarkvara osa firmast oli väike ning autodel ei olnud palju elektroonikat. Ehk mida lihtsam oli tollel ajal mudelist aru saada, seda kergem ülesandeid jagada jne, millega antud mudel saab väga hästi hakkama ning see on selle mudeli üks suuremaid plusse, et kõik on ühisel arusaamal: mida peab tegema ja kuhu firma tahab jõuda. Ishii mainib, et neil on vaja väga palju muudatusi teha, et nende projektide kood oleks normaalne ja n.ö lean, sest mid...
Comments
Post a Comment