Copyleft on meetod programmi tasuta tegemiseks ning tasuta muutmiseks. Samuti on nõue, et ka modifitseeritud versioonid oleksid tasuta. Paljud programmid töötavaadki vaid tänu sellele, et inimesed seda uuendavad ja jagavad edasi (näiteks GNU C++). Paljudel juhtudel tahavad firmaomanikud või ülikoolid oma töötaja/tudengi modifikatsiooni pealt tulu teenima hakata, kuid kui nad aru saavad, et see on keelatud, otsustavad nad üldjuhul uue versiooni tasuta allalaadimiseks üles laadida, mitte sseda ära visata.

GNU avalikul litsentsil või GPL-il on olemas nelja alternatiivi, mis kõik on seotud copylefti autoriõiguste eemaldamisega. Esiteks on väga tugev copy left (AGPL), mille suurim erinevus teistest on see, et ta ei luba teiste komponentide valmimist teiste litsentside all, kõik komponendid peavad olema sama litsentsiga. Näiteks Ampache veebi muusika ja videote striimimise platvorm. Teiseks on tugev copyleft (GNU GPL), mis sarnaneb oma olemuselt väga AGPL-iga, aga AGPL-il on lisa omadus lubada modifitseerivatel kasutajatel ligipääseda antud programmile. Näiteks Audacity, audio töötluse soft).Kolmandaks on nõrk copyleft (LGPL), mis lubab eranditega komponentide valmimist teiste litsentside all ja näiteks ka linkimist ärivaraliste teekidega. Näiteks wxBasic soft, mis on ehitatud MS BASICu süntaksiga ning laseb kergesti algajatel graafilist keskkonda kujundada, ilma eriliste pingutusteta. Ja viimaseks on mitte-copyleft litsentsid, mis võimaldavad tuletatu koodist ükskõik mida teha (müüa, laiendada ja mitte jagada, ülelitsentseeride jne). Näiteks Apache.

Comments

Popular posts from this blog