- Moral rights unchanged: Olen täiesti nõus lõiguga, mitte keegi ei tohiks crediteid saada selle eest, mida ta pole ise teinud.
- Free non-commercial sharing: Olen ja ei ole nõus. Olen nõus, sest kasutajana väga mugav. Oleks palju suuremad peer2peer veebilehed ning oleksid tõenäoliselt palju mugavamad lahendused. Ei ole nõus, sest siiski arvan, et muusikud ja kõik teised, kes elavad/töötavad samal ala tänuks, ei saaks oma raha. Usun siiski et kui sa kuulad mingit bändi, siis viisakas oleks selle eest neile ka natuke maksta, meelelahutamise eest.
- 20 years of commercial monopoly: Olen täiesti nõus et copyright antakse liiga pikaks ajaks. Vähem ahnust!!
- Registration after 5 years: Olen täiesti nõus lõiguga. Praegune süsteem teeb liiga entusiastidele, kes tahaksid väga asja arendada, aga copyrighti pärast on mingid jamad. Kui omanik teada on juba palju vähem muresid. Usun, et probleemiks võivad lahendusel saada copyrighti vargused ja suured skandaalid copyrgihti saamise üle.
- Free sampling: Hea mõte, aga ei ole täielikult nõus. Võiks olla artistidel mingi valik, kas nende tööd tohib copyda või mitte, sest tegu on siiski nende leiutisega. Tihti võib mõni remix saada populaaremaks kui originaal. Kes tahaks et keegi n.ö ahvimisega saaks rohkem crediteid kui originaalloo autor. Jällegi, asi ju ei kehtiks, kui lugu on muudetud peaaegu täielikult ja copytud mingi üli väike osa.
- A ban on drm: Asi töötaks perfektses keskkonnas. Kui inimesed ei oleks kadedad... Nii kaua kuni inimesed leiutavad midagi uut, on alati kedagi, kes ei taha jagada oma leiutisi. Täielikult piirangud ära võtta on minuarust kergelt absurdne ja usun et paljud artistid ja loojad ei oleks sellega nõus.
Mina analüüsisin kosemudelit ehk "waterfalli" ning tegin seda Toyota näitel. Kuigi Toyota tänapäeval ei kasuta enam seda mudelit, tegi ta seda vanasti. Lugesin läbi artikli, kus küsitleti Satoshi Ishiit, kes on Toyota tarkvaraarenduse juht. Artiklis Ishii kirjeldab, kui halb ja mittesobilik on kosemudel tarkvaraarenduse jaoks. Ta ütleb, et suurimad miinused on see, et koodi ei saa selle mudeli põhjal testida enne kui arenduse etapp on tehtud ning see toob kaasa väga palju riske ja läbikukkumisi. Samuti mainib ta, et mudel loodi siis, kui tarkvara osa firmast oli väike ning autodel ei olnud palju elektroonikat. Ehk mida lihtsam oli tollel ajal mudelist aru saada, seda kergem ülesandeid jagada jne, millega antud mudel saab väga hästi hakkama ning see on selle mudeli üks suuremaid plusse, et kõik on ühisel arusaamal: mida peab tegema ja kuhu firma tahab jõuda. Ishii mainib, et neil on vaja väga palju muudatusi teha, et nende projektide kood oleks normaalne ja n.ö lean, sest mid...
Comments
Post a Comment